Isa on vastutav laste kasvatamisel...
Lapsed on meie tulevik. Keegi ei kahtle selles väites. Kuid tihti ei mõista me piisavalt, et lapsed, keda me täna kasvatame, kujundavad maailma, milles me oma elud lõpuni elame. Nemad saavad olema meie õpetajad, valitsusjuhid, kohtunikud, pankurid, jne. Nemad hakkavad kujundama meie haridust, sporti, muusikat, meediat, majandust, poliitikat, kunsti ja teadust. Praegu kasvavad nad üles ühiskonnas, mille meie oleme loonud, aga hiljem kujundavad nad maailma, milles meie oma elu lõpuni elame. See teeb lastekasvatamise kunsti väga tähtsaks.

Igas ühiskonnas on probleeme. Kus iganes on inimesi, seal on probleeme. Probleemid nõuavad lahendamist ja seega panevad meid kasvama, arenema, pingutama ning saama loovaks. Loomulikult ei tee probleemid ühtegi ühiskonda tugevaks, aga nende lahendamine küll annab meile küpsust ja tarkust. Igaüks teab, et probleemi lahendamine algab alati probleemi defineerimisega. Mõista, millest probleem alguse saab, on arvatavasti kõige suurem kunst. Iga arst võib öelda, et paljud süptoomid pole tõbi ise, vaid üksnes näitavad teed selleni, mis tõeliselt on haige. Sama on tõde abielus ning ka terves ühiskonnas.

Üks probleemidest meie ühiskonnas täna on noorte olukord. Iga kooliõpetaja nõustub, et noorte moraal on alla käinud, iseloom nõrk, põhimõtted ebajumalikud, väärtushinnangud isekad, suhtumine küüniline ja eesmärgid ebaselged. Arvan, et statistika narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete kasutamise numbritena hirmutaks meid veel rohkem. Kuid need pole noorte kõige hullemaks probleemiks. Need on üksnes süptoomid. Tõeline haigus lasub kuskil sügavamal ja pole mitte pealiskaudsel uurimisel märgatav.

Mis see siis on?
Kui me vaatame Piiblis ülestähendust sellest, kuidas Iisraeli lapsed läkisd üle Jordani jõest, siis käskis Jumal Joosuat püstitada peavanemate poolt korjatud kividest sammas. Põhjus, miks mälestusmärki oli vaja, oli et kui tulevase põlvkonna lapsed küsivad: “Mis kivid need on?”, siis on vanematel võimalus rääkida oma lastele Jumalast, imest, mis sündis Jordani jõevee katkemisega ja kasutada seda lugu, et sisestada mõned väärtuslikud põhimõtted ja tõed oma laste ellu.

Jumal teadis, et 2/3 lapse kogu elu mõjutustest tuleb enne kui ta on 5 aastane ja kui vanemad suudavad süstida armastuse ja perekonna intiimsuse kontekstis jumalike tõdedesi ja elukäitumisreegleid lapse ellu, siis jääb see mõjutama last kogu eluks. Õpetussõnadest võime lugeda: “Õpeta poisile teed, mida ta peab käima ja siis ta ei lahku ka sellest vanas eas!”

Jumal nõuab isade käest vastutust, sest Ta andis perekonna peale autoriteedi treenida ja juhtida oma perekonda. Mehed on selle vastutuse minetanud või hullemgi veel pole üldse jäänud perekonna juurde. Kohtumõistjate raamat räägib samuti Simsonist, kes oli isa, Iisraeli kohtumõistja ja liider, kuid kes oma valede otsuste, põhimõtete puudumise ja vastututstundetuse tõttu lõpetas pimedana oma vaenlaste palees ja väikene laps pidi teda juhatama. Isa oleks pidanud juhatama last, mitte vastupidi. Tõde on selles, et isa ei pea lahkuma kodust, et see oleks isata kodu. Ka lihtsalt isa mõju puudumine teeb sellest isata kodu.

Me peame mõistma üht aluselist põhitõde, et meie ühiskond on milline ta on inimeste pärast, kes selles elavad. Me kaebame inimeste suhtumiste pärast, mõistame hukka kurjategijad, põlgame homoseksuaale, vaatame viltu abielurikkujaid, kuid ei mõista, et kõik need inimesed olid üles kasvatatud meil siin samas linnas või külas. Süüdistades meie ühiskonna probleeme peame näpu tõstma  kõigepealt enda suunas.

Rumala inimese definitsioon on, et ta teeb sama asja iga kord ja ootab erinevat tulemust. Alkohoolik mõtleb, et seekord ta ei joo end täis ning võtab üksnes paar pitsi, aga lõpetab ikka “laua all”, kuid ta unustas, et ka eelmine kord algas kõik kahest pitsist. Ta ootas teistsuguseid tulemusi, kuid ei muutnud oma harjumuspärast tegevust.

Isad, kui me ei muuda seda, mida me siiamaani oleme teinud, siis pole mõtet oodata paremat tulemust laste kasvatamises. See on nagu arvuti- mida iganes sinna sisse sisestatakse, tuleb sealt ka välja. Laste elud on samasugused- nendest tuleb välja see, mis neisse on pandud. Kui me pole võtnud aega, et investeerida neisse väärtusi, põhimõtteid, ideid, unistusi, mis aitaks neil sirutuda oma maksimaalse potentsiaalini Jumalas, oleks lootusetu oodata, et lapsed siiski saavad kõigeks selleks, mis me nende suhtes oleme unistanud.

Isana pead sa võtma vastutuse oma perekonna eest ja tegema kindlaks, mida panevad sõbrad tänavalt sinu lastesse, mida pavad klassikaaslased ja inimesed, kellega vabal ajal ta läbi käib. Kui su lapsed on alles väikesed, veeda piisavalt kaua aega nendega iga päev. Pane telekas kinni ning võta midagi põnevat ette oma lastega. Joonista koos nendega, mängi poodi või ükskõik mida. Kuid ära unusta, et need ajad on head võimalused süstida häid põhimõtteid nendesse.  Kui sa tunned, et sa oled kaotanud oma laste elus mõjutusvõime, võta konkreetseid samme, et võita maad tagasi nende südamesse. Pea meeles, et konteksti ehitamine on niisama tähtis kui sõnad, põhimõtted ja väärtused, mis sa tahad oma lastesse külvata.

Meestena tuleb meil võtta vastutus tulevase põlvkonna suhtes ja sirutuda välja oma lasteni tõsisemalt kui kunagi varem. Ainult nii me saame nägema positiivset tulemust!
Jumal aidaku ja õnnistagu sind selles!

Janno Peensalu
"Mees, kes tahab juhtida orkestrit, peab pöörama rahvale selja" E. L. Cole